50 aastat Tartu (SVK)
spordiveteranide organiseeritud tegevust

 

„Kehakultuur ja sport on sotsialistliku kultuuri lahutamatu osa meie suurel nõukogude kodumaal, …..“ nii algas kutsekirja tekst, mille Tartu SVK orgkomitee ja Spordiliidu Tartu Linnanõukogu oli saatnud üheksakümnele lugupeetud seltsimehele, ettepanekuga tulla osalema kesk- ja vanemaealiste sportlaste organisatsiooni asutamiskoosolekule.

10. detsembril 1961. aastal kell 12 Tartu Linna Täitevkomitee istungite saalis (Tartu raekojas) alanud koosolekul asutati Tartu Spordiveteranide Koondise eelkäija Tartu Spordiveteranide Klubi.   Orgkomitee esimees ülikooli õppejõud Johannes Laidvere tutvustas kohalolijatele uue organisatsiooni põhimäärust (põhikirja), mille alusel vastsündinu sai enesele nimeks Tartu Spordiveteranide Klubi. Koosolek otsustas kõik kohal olnud 90 spordiveterani lugeda klubi liikmeks vastuvõetuteks. Klubisse võisid kuuluda naised alates 40-st ja mehed 45-st eluaastast. Sisseastumismaksuks määrati üks rubla ja aastamaksuks 50 kopikat.

Valiti klubi tööorganid ja juhatuse esimeseks esimeheks Johannes Laidvere. Tööplaanis oli tähtsal kohal tervistavate ürituste korraldamine ja seda mitte ainult spordiveteranidele ja klubi liikmetele vaid ka teistele Tartu kesk- ja vanemaealistele inimestele. Alustati võimlemistundide, jalgsimatkade, pallimängude ja kergejõustiku tundidega.

1963. aastal tundis tartlaste tegevuse vastu huvi üleliiduline spordiajaleht „Sovetski Sport“, mis koos pildimaterjaliga tutvustas Tartu SVK tegevust üle kogu N Liidu. Järgmisel aastal jõuti esimeste sõpruskohtumisteni Tallinna ja Pärnu spordiveteranidaga.

1964.aastal leiti SVK puhkekoduks sobiv hoone Kohtla-Järve rajooni Lagedi külas kolhoosi „Laine“ maa-alal Peipsi järve kaldal. Hoone vajas kordategemiseks palju tööd ja vaeva, milles veteranid ühiskondlikus korras aktiivselt kaasa lõid.

Seitsmekümnendate aastate lõpuks ühendas Tartu SVK oma ridadesse ligi nelisada kesk- ja vanemaealist spordiga tegelevat tartlast.

Poolesajandipikkuse tegutsemise ajal on Tartu SVK-d juhtinud: Johannes Laidvere, Oskar Kivi, Eduard Jakobson, Aleksander Kivi, Roman Karu, Uno Sahva, Aare Kuum, Hillar Karm ja Kahro Lukk.

 

 

 

Tänane Tartu SVK

 Tartu SVK juhatuse esimees Sirje Kaur:

„Sõna veteran ei sobikski enam kasutada, sest veteraniks loetakse juba „väga noori“ sportlasi, ainult 35-aastaseks saanuid, õigem oleks kasutada sõna seenior“.

Tänane koondis ühendab endas ligi kakssada spordihuvilist, kes tegutsevad järgmistes sektsioonides: võrkpall sektsiooni esimees Aavo Palk, kergejõustik Johan Lõhmus, lauatennis Rain - Mait Roomet, male Kalle Peebo, kabe Jüri Lätt, petank Agnes Sirkel, koroona Helju Jallai, laskmine Joa Pruks ja suusatamine Allar Kivil.

Tartu SVK sportlased osalevad kõikidel Eesti Spordiveteranide Liidu meistri- ja karikavõistlustel. Mõõtu võetakse teiste maakondade sõsarkollektiividega. Võimaluse piirides käiakse tiitli- ja välisvõistlustel ning peetakse omavahelisi jõukatsumisi.

Tartu SVK on Tartumaa Spordiliidu liige ja on kaasaaidanud kohalike võistluste läbiviimisel. Poolesajandal juubelil andis Tartu SVK välja oma esimesed auliikmemedalid, need said : Nora Kutti, Endla Peets, Helju Jallai, Agnes Sirkel ja Ilmar Mathiesen.

Kergejõustiklased moodustasid koondises omaette ühenduse Tartu KEVEK (kergejõustiku veteranide koondis). Ainuüksi Tartu kergejõustiklased on taasiseseisvunud Eesti ajal, MM- ja EM-lt, kaasa arvatud ka sisevõistlused, koju toonud kokku 111 medalit.

86408ac49d8bfcbaa85d59e2783abcac

Pildil Nora Kutti

Siinjuures ei saa jätta nimetamata ja imestamata koondise kõige pikema liikmestaaźiga (44 aastat) ja kõige eakama liikme, kergejõustiklase ja ujuja, 89-aastase Nora Kutti sportlikku imelist pikaealisust. MM- ja EM-del on Nora Kuttile kaela riputatud ainult kuld- ja hõbemedaleid 69 (!!) korral. Tähelepanuväärne on Nora Kutti osalemine koondise kroonikaraamatu koostajana. Alles mõni aasta tagasi loobus ta sellest tööst, olles enne seda tosin aastat koondise kroonikat kokkukirjutanud.

Tartu SVK on Peipsi-Alutaguse Koostöökoja liige ja arendab koostöösuhteid Lohusuu omavalitsusega ja kohalike inimestega.

Eesti seeniorsportlaste iga-aastaseks suurimaks sportlikuks ürituseks on Eesti Spordiveteranide Liidu spordimängud. Nende korraldamine käib „külakorda“ – igal aastal erinevas maakonnas. Tartu SVK oli viimati nende korraldajaks 2004.aastal, kui Ülenurmel toimunud võistlustest võttis osa ligi 700 sportlast. 2013.aasta spordimängud on taas Tartu korraldada ja need toimuvad 6.-7.juulil.

Tuntud laulusalm ütleb, et „noorus on ilus aeg“, kuid just aastad on need, mis toovad ellu vaimse tasakaalu. Väärikat vananemist ei saa mitte kuidagi ette kujutada ilma aktiivse kehalise tegevuse ja spordita. Sportimine hoiab meele erksa ja hinge rõõmsa ning aitab vaimul värskena ja nooruslikuna püsida.

Kutsume kõiki seeniorieas inimesi aktiivselt spordiga tegelema ja ühinema meie ridadega.

 

 

Koostas Hillar Karm