Tartu linna aukodanik

NORA KUTTI

9. oktoober 1922 – 18. juuni 2020

„Elada tuleb nii kaua, kui elad.“ Täpselt nii, oma sõnade järgi, 97-aastasena meie seast lahkunud erakordne spordihing, spordi raudseks leediks kutsutud Nora Kutti ka tegi.

Venna õhutusel 1935. aastal tõsisemalt ujumisega tegelema hakanud Nora võitis oma esimese Eesti meistrivõistluste medali juba järgmisel aastal. Aastatel 1938-1952 tuli ta ujumises 33 korda Eesti meistriks, Eesti rekordeid parandas ta 30 korral. Eesti ujumiskoondisse kuulus ta nii enne kui ka pärast II maailmasõda. Eesti meistrivõistluste medaleid võitis ta ka korv- ja võrkpallis, iluvõimlemises ja kergejõustikus. Viimasel alal kuulus ta 1948. aastal ka Eesti koondisesse. Suurde võistlussporti, veteranide seas, naasis Nora 1990. aastal. Veteranide EM ja MM-võistlustel jäi tema arvele aastatel 1990-2019 kergejõustikus 82 (sh 52 kuldset) ja ujumises aastatel 1993-2013 20 (sh 7 kuldset) medalit.

Nora spordi tegemisest üle jäänud aja sisustas sport. 1948. aastal lõpetas ta Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna sõjajärgse esimese lennu. Üle kolmekümne aasta töötas ta sealsamas teaduskonnas õppejõuna, hiljem lühemat aega spordimuuseumis. Aktiivselt lõi ta kaasa spordiveteranide tegemistes nii Tartus kui kaugemal. Entusiastliku ajaloo talletajana sukeldus ta peagi 1989. aastal asutatud Eesti Spordiajaloo Seltsi tegemistesse, olles 1991-1995 ka seltsi juhatuse liige. Aastaid oli ta Tartu Spordiveteranide Koondise kroonikaraamatu koostaja.

Nora Kutti oli Kalevi (1968), Eesti Kergejõustikuveteranide Assotsiatsiooni (2004), Eesti Spordiveteranide Liidu (2005), Tartu Spordiveteranide Koondise (1992) ja Eesti Spordiajaloo Seltsi (2007) auliige. Aastal 2008 pälvis ta Valgetähe V klassi teenetemärgi ning 2010 Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia, aastast 2014 oli ta Tartu linna aukodanik.

Nora Kutti kolleegid, õpilased ja kaaslased ei suutnud tema saavutuste üle arvet pidada. Nende jaoks oli ta ennekõike täpne ja kohusetruu töökaaslane, imetlusväärne õpetaja, uskumatu vaimu ja kehaga Spordieeskuju. Oma viimaseid juubeleid tähistas Nora Tartu ülikooli staadionil uue vanuseklassi heitealade maailma- ja Euroopa rekorditega. Nii mitmedki teda ergutama ja õnnitlema tulnud on hiljem tunnistanud, et 90- või 95-aastase Nora spordisäde sundis neid isegi spordirajale naasma või suisa esimest korda minema. Noraga lihtsalt teisiti ei saanud!

Sügav austus ja imetlus!

Tartu linn

Eesti Seeniorispordi ja Spordiveteranide Liit

Eesti Kergejõustikuveteranide Assotsiatsioon

Tartumaa Spordiliit

Tartu Kergejõustikuveteranide Klubi KEVEK 

Tartu Spordiveteranide Koondis

Eesti Spordiajaloo Selts